Esinejad

Mihkel Kangur

Õpime looduselt!

Säästva arengu hariduse üheks keskseks mõtteks on õppimine looduses, õppimine loodusest. Käesolev konverents keskendub looduslähedastele lahendustele meie igapäevases elukorralduses. Keskendume sellele, kuidas looduse linna toomine ja looduselt õppimine linnade elukorralduses aitab kaasa inimeste heaolu tagamisele. Kuid peale selle, et looduselt õppimine on igati tark tegu, saame me loodusest õppida ka õppimise enda kohta. Kuna õppimise juhtumine on seotud mitmete küllalt abstraktsete protsessidega, siis näitan oma ettekandes, kuidas mõningate üldökoloogiliste protsesside mõistmine aitab paremini arusaada ka õppimise olemusest.

Ann Ojala

Kuidas loodus mõjutab inimese tervist ja heaolu?

Etttakandes keskendun sellele, mida me praegusel hetkel teame looduse mõjust inimese heaolule ja tervisele ning miks on seda üldse vaja uurida. Tuginen põhiliselt keskkonnapsühholoogia valdkonnas tehtud teadusuuringutele. Eriline täheleapnu kuulub linnakeskkonnale ja linnaelanike heaolule.

Ann Ojala töötab teadurina Soome Loodusvarade Instituudis (Luke), kus üheks uurimisvaldkonnas on looduse mõju uurimine inimese heaolule ja tervisele. Ann on töötanud varem Tallinna Ülikooli Keskkonnapsühholoogia- ja sotsioloogia uurimisgrupis ning kaitsnud keskkonnasõbralikkust käsitleva doktoritöö Helsingi Ülikoolis.

Ülar Mark

Kuidas saada aru põhjusest ja tagajärjest? Milline peaks olema maja?

Rea Sepping

Elav Tartu ja kogukonnaaiad

Tartu linnas toimetavad mitmesugused linnaaedade kogukonnad nagu Tartu Maheaed, Aleksandri Avatud Aed, Emajõe aed ja Hiinalinna aiad. Järjest rohkem räägitakse linna säästvast arengust ning linnapõllumajandus on muutumas oluliseks teemaks, mida mujal maailmas arvatakse tähtsaks linnaplaneerimise osaks. Lisaks on olulisel kohal initsiatiivid, mis lähtuvad rohujuure tasandilt ja sõltuvad igast inimesest ja kogukonnast endast. Sellegi tarbeks on pead tõstmas Elava Tartu võrgustik (Transition Town Tartu), mis ühendab Tartu ja selle ümbruskonna elanikke, kes soovivad näha kohalikke, säästval arengul põhinevaid muutusi linnakeskkonnas.

Rea Sepping on maastikuarhitekt, kes toimetab koos teiste linnaaianduse aktivistidega kogukonnaaias ja aitab korraldada Elava Tartu võrgustiku toimimist.

Bert Holm

Linnalehmad Pärnu näitel

Pärnu linna eraldab kogu selle ulatuses merest Pärnu rannaniidu looduskaitseala, mida on ajalooliselt hooldatud karjatamise teel. Kaitsealal hõlmab kahte prioriteetset elupaika – rannaniite ja rannikulõukaid ning on koduks mitmetele kaitsealustele taime- ja linnuliikidele. Põllumajanduspraktika muutuste ning linnas loomapidamise keelamise tõttu lõppes Pärnu rannaniidukompleksi karjatamine 1980ndate teises pooles. Pärast hooldamise lakkamist hakkas rannaniidukompleks järk-järgult pilliroo ja põõsastega kinni kasvama, kuna ükski pärandkooslus ei jää püsima ilma mõõduka inimmõjuta. Seetõttu hakkasid alalt üksteise järgi kaduma ka sellele omased liigid ning läbipääsmatu pilliroopadriku tõttu minetas rannaniidukompleks ka oma puhkeväärtuse.

Tänaseks on Keskkonnaamet koos Pärnu Linnavalitsuse ja TÜ Pärnu Kolledžiga EL LIFE+ projekti URBANCOWS e. linnalehmad raames taastanud Pärnu rannaniidukompleksi traditsioonilise hooldamise karjatamise teel. Eelnevalt tõrjuti pea kogu alalt läbipääsmatu pilliroopadrik ning üleliigsed põõsad. Samuti rajati ala väärtuste paremaks eksponeerimiseks turismitaristu: infotahvlid, laudtee ning kaks vaatetorni ja viidi läbi elanike ning külastajate aktiivse kaasamise ja teavitamise kampaania.

 

Heiki Hanso

Linnapuu eksisteerimine koos inimesega

Erki Naumanis

Linnamesindus, selle võlu ja valu

Mesindamise võimalikkusest linnaruumis. Millele tähelepanu pöörata? Mis on erinevused linnas mesindamisel võrreldes maal mesindamisega? Mis on linnamee eelised tavalise mee ees? Linnamesinduse populariseerumisest kogu maailmas.

Olen Tallinna linnas tegutsev hobimesinik. Mesilastega tegelemist alustasin 2010. aastal. Linnamesindust harrastan viimased 3 aastat. Tallinnas läheb talvele praeguse seisuga vastu 20 mesilasperet ja teine samapalju talvitub linnapiirist väljaspool. Põhitöö on mul siiski IT valdkonnas ja mesilaste juurde pöördun ma lõõgastuma – nendega tegeledes ei saa kiirustada.

Liisa Puusepp

Linnamesilaste toidulauast Tallinna näitel

Mis on ühist presidentidel Kersti Kaljulaid ja Barack Obama? Mõlemad presidendid on mett kogunud oma residentsi pargis paiknevatest mesitarudest näidates sellega, et linnakeskkond ei sea piiranguid mesilaste pidamise osas ning linnatingimustes kogutud mesi saab olla samaväärselt tervislik ja rikkalik.

Peale selle, et mett saab kirjeldada selle vitamiinide, mineraalainete, suhkrute jm heade koostisosade põhjal, annab meeproovist ülevaate selle õietolmukoostis. Just viimast kirjeldades on võimalik jälile jõuda, millistelt taimedelt on nektar kogutud. Kadrioru pargist kogutud meeproov on üks mitmest linnametest, mille analüüsi tulemused konverentsi ajal avalikuks saavad. Ühelt annavad need tulemused aimu sellest, kas linnast kogutud mesi on oma keemilise koostise poolest kuidagi erinev. Teisalt saab õietolmuanalüüsi põhjal kirjeldada, milliseid taimi on mesilased nektarid kogudes külastanud – kas Kadrioru pargi roosiõied kajastuvad kuidagi ka sealt kogutud mee sees.

Tiiu Koff

Tühermaad ja linna elurikkus

Linnas asuvate korrastatud parkide kõrval leidub taimestikuga kaetud tühermaid, mis paiknevad hüljatud tööstus- või elurajoonides, endiste raudteetrasside läheduses ning maanteeservadel. Tühermaad võivad olla aktiivsest kasutusest väljas aasta või kaks või koguni aastakümneid. Negatiivsele kuvandile vaatamata pakuvad tühermaad erinevatele elusorganismidele mitmekesiseid elupaiku ja varjumisvõimalusi väärtuslikele liikidele ning olla olulised öksüsteemiteenuste pakkujad. Kasvatades teadlikkust, tuginedes teaduspõhistele argumentidele tuleb püüelda sinnapoole, et neist negatiivse alatooniga kohtadest saaksime kujundada inimsõbraliku linnaruumi, kus oleks oma koht nii loodusel kui inimestel.

Tiiu Koff on Tallinna Ülikooli Loodus- ja terviseteaduste instituudi geoökoloogia professor ja Ökoloogia keskuse vanemteadur, kes tegutseb bio- ja keskkonnateaduste valdkonnas ja kelle viimase aja tegemised on seotud keskkonnaseisundit hõlmavate uuringutega, seda ka linnalises keskkonnas.

Marit Otsing

Looduspõhised lahendused koolis. Gaia Kooli näide

Kuidas luua õpikeskkonda, kus kaasatakse kohaliku kultuuri ning looduskeskkonna poolt loodud võimalusi?  Kuidas muuta õppimine põnevaks ja elulähedaseks? Kuidas õppida õues? Neile küsimustele leitakse vastuseid Gaia Koolis.

Marit Otsing on õppinud Tallinna Ülikoolis kasvatusteaduseid. Marit on üks Gaia Kooli asutajatest ning kooli tänane juhataja.

Küllike Lillestik

Kanapidamine linnas - kas kasu ainult munadest või miskit veel?

Minu kanade võtmise plaan on olnud üsnagi spontaanne otsus. Elan Tallinnas, Nõmmel ning enne kanala koju saabumist tegin umbes 3 kuud eeltööd. Sellest kogemusest ja kanade võtmise ’kasust’ kogu perekonnale räägingi oma ettekandes.

Gen Mandre

Looduspõhised sademevee lahendused linnaruumis - mis need on ja miks?

Sademevee käitlemine linnas põhjustab hulgaliselt probleeme. Kuna linnades on enamus aladest kaetud vett mitteläbilaskvate pindadega (ehitised, asfalt jne), siis juhitakse sademevesi otse kanalisatsiooni, mis põhjustab tugevamate sademete korral üleujutusi, koormab üle linna kanalisatsiooni, viib rivist välja reoveepuhastid, reostab eesvoolusid.

Säästliku sademeveekäitluse peamine eesmärk on vähendada sademevee kiiret jõudmist kanalisatsiooni, hajutada ja immutada sademevett selle tekke kohas niipalju kui võimalik. Selleks rajatakse immutusribasid, nõvasid, vett läbilaskvaid kõnniteid ja parklaid, rohekatuseid ja -seinu jne. Need lahendused kasutavad looduslikke taimedel baseeruvaid süsteeme, mistõttu tähendab säästlik sademevee käitlus kogu ala tervikplaneerimist ja rohealade kujundamist, loodusliku mitmekesisuse, roheluse, multifunktsionaalsuse ning esteetilise väärtuse suurendamist linnaruumis.

Olen maastikuarhitekt, kes enda ettevõttega 4people (www.4people.ee) üritab Eestit uputustest päästa ja linnapilti kaunimaks ning inimsõbralikumaks muuta 🙂 Peale Taanis praktikal käimist magistri kraadi omandades avastasin enda jaoks säästlikud (looduspõhised) sademevee lahendused ning nüüd propageerin neid Eestis.

Piret Kuldna

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert

Jaak-Adam Looveer

Arhitekt ja linnaplaneerija, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, peaarhitekti büroo.

Mait Sepp

Tartu Ülikooli geograafiaosakonna klimatoloog. Uurinud tulevikukliimat, kliimamuutuste mõju ja nendega kohanemise meetmeid.